Start.

Justkui oleks täna esimene päev, kuid see on poolik. Seega on ka postitus kindlasti lühem.
Tallinnast koju sõites tahtis silm vägisi kinni vajuda sest magamata öö andis tunda. Isegi tümpsuvast rumeenia diskost polnud kasu. Õnneks jõudsin ühes tükis tagasi ja nüüd loodan, et uni ei tule enne 8t või 9t. Siis saaks magama minna ja tududa hommikuni.
Korter vajaks koristamist, ilmselt tuleb see jälle päeva võrra edasi lükata. FB-sse üritan üht videot üles laadida. Suur on aga ehk saab asja.
Muideks, ma arvasin, et Riho soovib pisut pikemat pausi aega. 2 nädalat on siiski suhteliselt lühike, arvestades, et minu plaanid on ju aastates. Loodetavasti on sellest kõigest kasu ning me saame jälle üsna pea teineteisele toeks ja heaks kaaslaseks olla. Pisut muret teeb aga tema ütlus, et tunded on jahtunud :(
Jääb vaid loota, et see on ajutine.

Hea on, et Anneli näis siiralt soovivat, et me asjad korda saame. Temaga hommikul kokku juhtumine oli üsna šokeeriv, ei osanud ma midagi seletada, hääl värises ja üldse oli tunne, et jookse minema.

Aga, et sisi ülesanne, leida iga päeva kohta 1 hea asi meie suhtest. Ma pean tunnistama, et see polegi nii lihtne. Nimelt on mul raske välja tuua üksikuid asju. Aga teeme otsa lahti: mulle meeldib tema elukutse. Arste ja kirurge alati kiidetakse, nad päästavad elusid. Kokad seevastu aga hoiavad inimesi elus :) hoopis suuremat hulka inimesi ;) Riho söögitegemine on ka minus tekitanud huvi proovida enamat kui vee või piimaga neljaviljapuder.