Esimene päev

Esimene päev siis käes. Eile uinudes mõtlesin positiivseid mõtteid. Suutsin end veenda, et Riho teeb otsuse, mis jätab Meid alles.

Tänase päeva hea asi, meie suhtest: ta on mind muutnud paremaks. Ma tahan teda tutvustada oma perekonnale ja püsida tema kõrval seni kuni jalad kannavad, silmad seletavad jne :)

Eile kui ta rääkis oma kingituse planeerimisest ja hobustega sõidust - ma ei suutnud mõelda muud, kui et see on inimene, keda ma armastan. Ja tema kingitud pildi mosaiigi tahaks ma tema uude elamisse riputada. Natuke täiendada pilte, kindlasti peaks seal olema üks pilt meist mõlemast :)

Päev läbi vasardab peas mõte: et mingil juhul ei tohi juhtuda, et ta Meid käest laseb. Kui me mõlemad nutame sellises kurvas olukorras, siis me peaksime leidma väljapääsu. Väljapääsu lahkuminemisest.

PS. Annelile kirjutasin ka kirja. Salaja, Et uurida, kas ja kuidas olukord Rihol on. Või midagi sellist.

Taas on lootusetus ja nukrus hinges. Ahjah, täna saab aasta ka sellest, kui me Täpile matused korraldasime. :(